Roosirühmad

Roosirühmad aiakujunduses

Kuigi esmapilgul võib tunduda, et roos on roos, siis teadmine, millisesse roosirühma sort kuulub, hõlbustab roosile sobiva kasvukoha planeerimist. Roosirühmadesse kuuluvad sarnaste omaduste ja kasutusvõimalustega roosid. 

Teehübriidid

Teehübriidroosid on kõrge keskme ja suurte täidisõitega roosid. Võrsetel on 1-3 õit ja need on peaaegu alati lõhnavad. Kui hing ihkab kõrgete teehübriidide järele, siis see roosirühm vajaks omaette peenart. Esmalt juba praktilistel kaalutlustel. Kui mitmete teiste roosirühmade esindajad võib talveks katmata jätta, siis teehübriide tuleks talveks kindlasti katta. See on Eesti kliimas kõige külmaõrnem roosirühm. 

Teehübriidid on teistest roosirühmadest ka erineva kasvukujuga ja seetõttu näeksid segapeenras veidrad välja. On kena, kui teehübriidid on sortide kaupa grupeeritud ja igast sordist on peenras vähemalt 3 taime. Palju erinevaid sorte ja veel erivärvilisi kokku pannes saame närvilise ja kaootilise vaatepildi.

Floribundroosid ehk floribundid

Floribundroosid on roosirühm, mis sobib igale haljastajale, nii algajale kui professionaalile. Floribundroosid õitsevad rikkalikult terve hooaja vältel.
Sõltuvalt sordist jääb kõrgus 60-80 cm vahele, nende õied on koondunud kobarõisikusse ja leidub nii lõhnavaid kui ka lõhnatuid sorte. Floribundid on tavaliselt väga hea külma- ja haiguskindlusega.

Ühte sorti oleks mõttekas istutada kolmekaupa suurde istutusauku – nii jääb mulje ühest suurest rikkalikult õitsevast roositaimest. Floribundid sobivad roosipeenrasse teiste floribundidega, segapeenrasse koos püsikutega, kõrgete põõsasrooside esiritta, madalamaks roosihekiks, aga ka kasvatamiseks suuremates anumates.

Põõsasroosid

Põõsasroosid on praktiline roosirühma nimetus, kuna tegelikult on kõik roosid puittaimed, mille eluvorm on põõsas. Siia roosirühma kuuluvad 0,8m-1,5m kõrgused sordid, mis õitsevad mitme lainena ja mis sobivad kasvatamiseks soolotaimedena, roosiheki koosseisus ja ka roosipeenras. Mitmeid kõrgemaid põõsasroose saab tugedele toetades kasvatada kui väänroose.

Inglise roosid

Inglise roosideks nimetatakse David Austini kaubamärgi all aretatud roose, mis kasvavad 90cm-1,5m põõsastena. Tavaliselt on neil pikad looklevad võrsed ja võrse otsas üks kuni mitu suurt ja alati lõhnavat õit. Oma õie- ja kasvukuju poolest erinevad nad teistest põõsasroosidest ja seetõttu näevad nad kaunid välja soolotaimedena või kombineerituna teiste Inglise roosidega.

Madalamaid Inglise roose saab kasvatada ka suurtes anumates ning nad sobivad paremini roosihekiks, kuna ei vaja toestust. Kõrgekasvulisi Inglise roose võib tugedele toetades kasvatada nagu väänroose. Kui üldjuhul on roosid väga valgusnõudlikud taimed, siis Inglise rooside seas on terve hulk sorte, mis taluvad varju ja seetõttu võib nendega haljastada poolvarjulisi alasid, kindlustades neile siiski 4-5h otsest päikesevalgust päevas.

Algajat roosikasvatajat võib esmapilgul hirmutada sõna “Inglise” just mõeldes rooside külmakindluse peale, kuid tegelikkuses on selle roosirühma esindajad väga hea külmakindlusega ja neid kasvatatakse isegi Ameerika põhjapoolsetes osariikides, kus neilt nõutakse väga suurte külmakraadide talumist.

Pinnakatteroosid

Pinnakatteroosid on üks väga populaarne praktiline roosirühm. Pinnakatterooside väiksema läbimõõduga liht-, pooltäidis- või täidisõied on koondunud kobaratesse. Nende rooside võrsed on nõtked ja seetõttu on kasvukuju looklev ja laiuv, mistõttu on selle roosirühma esindajatega lihtne katta suuri haljastust vajavaid alasid. Pinnakatteroos ei pääse soolotaimena esile, kena roosivaiba saamiseks on soovitatav m2 kohta istutada 4 taime. Pinnakatteroosid näevad oma kasvukuju tõttu kenad välja ka anumates ja amplites.

Patioroosid

Patio- ehk miniroosid on madalakasvulised 20-40 cm kõrgused roosid, mis sobivad peenra ääreroosiks, amplitesse ja anumatesse. Patioroosid näevad kaunid välja ka kiviktaimlas, kuid seal peaks olema neile kindlasti eraldi istutusala. Kiviklibu vahelt on võimatu kätte saada talvekatteks laotatud turvast.

Väänroosid

Kui soovitakse aeda õitsvat roosiseina või –kaart, siis väänroosid oleksid sobiv valik. Kui Teie majal on üks väänrooside kasvatamiseks sobiv sein, siis soovitaksime sinna panna kindlasti korduvalt õitseva sordi. On sorte, mis õitsevad küll väga rikkalikult ja mitu nädalat järjest, kuid hooaja jooksul vaid ühe korra, need näevad peale õitsemist ilmetud välja.

Väänroosid ise kuhugile ei roni ja neil endil pole kinnitamiseks väänlaid, siis tuleb neid tugedele siduda. Väänroosid ja elulõngad vajavad kasvuks sarnaseid tingimusi ja seetõttu on hea mõte kasvatada neid koos ühes kasvukohas, kombineerides näiteks kollaseid, oranzhe ja roosasid roosisorte lillade elulõngadega ja punaseid roose valgete elulõngadega või vastupidi.

Enne roosipeenra v. istutusala rajamist tulevad appi paber ja pliiats, et siis oma lemmiksordid kõigepealt kõrguse, laiuse, värvuse, roosirühmade ja ilmakaarte alusel aiaplaanile ära paigutada.

Pargiroosid

Vähenõudlikud ja vastupidavad roosid, väga hea külmakindlusega. Meie kliimas ei pea pargiroose talveks katma. Ka lõigata tuleb neid vaid iga nelja aasta tagant, siis lõigatakse välja vanad võrsed. Pargirooside seas leidub nii ühekordselt õitsevaid kui ka korduvõitsevaid sorte. Pargiroosid kasvavad kõrgeks (1,2-1,8m) ja sobivad seega ääristama kõnni- ja sõiduteid, vaate varjamiseks, mõtteliste alade eraldamiseks.  

Shopping Cart
Scroll to Top